文化部关于贯彻实施《艺术品经营管理办法》的通知
M?lup?hine andmebaas (inglise keeles in-memory database, lühend IMDB) on andmebaasi haldamise süsteem, mis talletab andmeid muutm?lus. See on vastand andmeid v?lism?lus s?ilitavatele andmebaasihaldussüsteemidele. M?lup?hised andmebaasid on ketassalvestil p?hinevatest kiiremad, kuna ketta poole p??rdumine on muutm?llu p??rdumisest aeglasem, sisemised optimeerimisalgoritmid on lihtsamad ning k?ideldakse v?hem protsessorik?ske.[1]
Sageli kasutatakse m?lup?hiseid andmebaase kriitilise reaktsiooniajaga rakendustes. Ideaalsed kandidaadid on reaalajas ?rianalüüsiga, pettuste tuvastamisega v?i andmete voogedastamisega tegelevad rakendused. M?lup?hised andmebaasid on muutunud üha populaarsemaks, eriti andmeanalüüsi valdkonnas. IMDB kasutuselev?tt on muutunud üha teostatavamaks, kuna mitmetuumalised protsessorid suudavad adresseerida suurt hulka m?lu ning muutm?lu hind on ajapikku odavnenud.[1][2]
M?lup?histe andmebaaside peamine tehniline puudus on, et üldjuhul s?ilitatakse andmeid h?vim?lus ja toitekatkestuse korral andmed h?vivad. S?ilm?lu kasutamisel suudavad m?lup?hised andmebaasid k?idelda t?iskiirusel ja s?ilitada andmeid ka toitekatkestuse korral.[3]
Mittepüsivus
[muuda | muuda l?hteteksti]M?lup?histes andmebaasides talletatakse andmeid muutm?lus. Kuna enamik muutm?ludest pole s?ilm?lud, siis toite kadumisel m?lus olevad andmed h?vivad. M?lup?histes andmebaasides on v?imalik saavutada andmete s?ilimine j?rgnevatel viisidel:
- hetkt?mmis, millega j??dvustatakse hetkeseis andmebaasist. üldjuhul luuakse hetkt?mmiseid perioodiliselt ning enne süsteemi plaanip?rast v?ljalülitamist. Selleks salvestatakse andmebaasi hetke m?luseis m?luseadmele ning hiljem on v?imalik andmebaas taastada eelnevasse seisu. Selline l?henemine annab siiski ainult osalise püsivuse, kuna k?ige uuemaid andmeid ei s?ilitata hetkt?mmises;[4]
- transaktsioonide logimine, mille vahendusel logitakse andmebaasi tehtavad muudatused ketta peal olevasse faili. Juhul kui andmebaasisüsteemile tehakse taask?ivitus, siis failist on v?imalik k?ivitada k?ik p?ringud uuesti ning taastada andmebaasi seis;[4]
- k?rge k?ttesaadavusega hajusandmebaaside süsteemid, mis tuginevad andmebaasi tira?eerimisel. Kui üks süsteem lülitub v?lja, siis asendatakse see teiste süsteemidega, milles on samad andmed;[5]
- s?ilm?lu (NVRAMi) kasutamine. Tavaliselt on tegu muutm?luga, mis on toetatud akuga. Juhul kui süsteemile tehakse taask?ivitus, siis andmed j??vad alles.[6]
Hübriidid
[muuda | muuda l?hteteksti]Kuigi andmete talletamine m?lus t?stab j?udlust, on tegemist kalli tehnoloogiaga. üks viis, kuidas v?imalikult odavalt m?lup?hisest andmebaasist kasu saada, on talletada enimp?ritud andmed muutm?lus ning k?ik ülej??nud kettal. Sellisel juhul on tegemist hübriidiga, kus enamik andmetest s?ilitatakse kettal ning ainult v?ike osa andmetest muutm?lus. Osa süsteeme uuendab andmeid m?lus dünaamiliselt s?ltuvalt andmete kasutatavusest. V?imalik on ka kasutada puhverdamist, kus talletatakse ainult k?ige viimati p?ritud andmed muutm?lus.[7]
Viited
[muuda | muuda l?hteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Craig S. Mullins. "How to determine if an in-memory DBMS is right for your company". Vaadatud 5.11.2018.
- ↑ "In-memory database". Vaadatud 5.11.2018.
- ↑ Toni McConnel. "AGIGARAM NVDIMM saves data through system failure". Vaadatud 5.11.2018.
- ↑ 4,0 4,1 Denis Anikin. "What an in-memory database is and how it persists data efficiently". Vaadatud 29.11.2018.
- ↑ "In-Memory Database Questions and Answers 2018". Vaadatud 29.11.2018.
- ↑ "In-Memory Database Systems - Questions and Answers". Vaadatud 29.11.2018.
- ↑ Andrew Brust. "Teradata enters the in-memory fray, intelligently". Vaadatud 5.11.2018.