Chine lIPC en hausse de 2,9% en février
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2011) |
|
百度 她会通过自己手写的档案中筛选粉丝的信息，并在撮合他们时跟他们私信。
Madalmaade Kuningriik
| |||
.svg) | |||
| Riigihümn | Wilhelmus | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Amsterdam | ||
| Pindala |
42 201 km2  | ||
| Ametlikud keeled | hollandi, papiamento ja inglise keel | ||
| Rahvaarv |
17 100 715 (2013) | ||
| Rahvastikutihedus | 405,2 in/km2 | ||
| Riigikord | konstitutsiooniline monarhia | ||
| Kuningas | Willem-Alexander | ||
| Valuuta |
euro (Hollandis) Hollandi Antillide kulden (Hollandi Antillidel) Aruba floriin (Arubal) | ||
| Ajav??nd | UTC ?4 ja +1 | ||
Holland ehk Madalmaad (ametlik nimi Madalmaade Kuningriik, hollandi keeles Koninkrijk der Nederlanden) on riik, mille valdav osa asub L??ne-Euroopas.
Madalmaade Kuningriik on 1954. aastast liitriik, mis koosneb praegu neljast v?rd?iguslikust maast: Hollandist (Nederland), Arubast, Cura?aost ja Sint Maartenist. Maadest suurim (Holland) asub valdavas osas Euroopas, ülej??nud kolm maad asuvad Kariibi meres.[viide?]
Madalmaade Kuningriigi riigipea on Madalmaade kuningas. Madalmaade Kuningriik, mis on f?deratiivne monarhia, erineb Euroopa maast Hollandist, mis on detsentraliseeritud unitaarriik. M?lema valitsemisviis on konstitutsiooniline monarhia. [viide?]
Maadevahelised suhted m??rab kindlaks Madalmaade Kuningriigi statuut (Statuut voor het Koninkrijk der Nederlanden) 28. oktoobrist 1954.
Hollandi kabinet vabandab mineviku orjakaubanduse eest. Sellest teatas telekanal RTL, viidates oma allikatele.[viide?] Kanali andmetel eraldavad Madalmaade ametiasutused selleks 200 miljonit eurot. Raha l?heb Euroopa fondile, mis viib ellu projekte, mille eesm?rk on t?sta teadlikkust orjuse minevikust Euroopa riikides. Veel 27 miljonit eurot kulub orjandusteemalise muuseumi loomise projektile.[viide?]
Eri maadel on erinev riigi?iguslik staatus. Kariibi mere maad on autonoomsed. Neil on ?igus otsustada kuningriigi asju niipalju kui need puudutavad oma maad. Hollandit valitsevad kuningriigi asutused Madalmaade Kuningriigi p?hiseaduse j?rgi. Holland esineb nii sise- kui ka v?lisasjades Madalmaade Kuningriigina. Arubal, Cura?aol ja Sint Maartenil on igaühel oma p?hikord.[viide?]
Aastail 1954–1975 oli kuningriigi maa staatuses Suriname ning 1954–2010 Hollandi Antillid.
Ajalugu
[muuda | muuda l?hteteksti]
Pikemalt artiklis Madalmaad, Hollandi Vabariik, Bataavia Vabariik, Hollandi Kuningriik
Madalmaade Kuningriik moodustati Viini kongressi tulemusel ning riiki asus valitsema Orange-Nassau dünastia. Kuningriigi moodustamisel 1815. aastal koosnes ta praegusest Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist (nn Madalmaade ühendkuningriik). Suriname (Hollandi Guajaana) ja Hollandi Antillid olid sel ajal Kuningriigi kolooniate (nn Hollandi kolooniate) seas. Aastal 1830 l?i Belgia Madalmaade Kuningriigist lahku ja 1890 l?ppes personaalunioon Luksemburgiga.[viide?]
Aastal 1954 l?petas Madalmaade Kuningriigi statuudi j?ustumine koloniaalsuhted Hollandi ning Suriname ja Hollandi Antillide vahel. Suriname ja Hollandi Antillid said kumbki maa staatuse ning sellega autonoomia sisemaise halduse valdkonnas. Statuudi vastuv?tmisega kutsusid Madalmaade Kuningriik, Suriname ja Hollandi Antillid ellu uue Madalmaade Kuningriigi.
Aastal 1975 astus Suriname Kuningriigist v?lja ning sai iseseisvaks vabariigiks.
Aastal 1986 sai Aruba, mis seni oli olnud osa Hollandi Antillidest, maa staatuse (status aparte) ning sai sellega omaette maaks Kuningriigi koosseisus.
Riigikord
[muuda | muuda l?hteteksti]Madalmaade Kuningriigi statuut on Kuningriigi p?hiseadus. Nn Hollandi p?hiseadus (ametlik nimetus Madalmaade Kuningriigi p?hiseadus (Grondwet voor het Koninkrijk der Nederlanden) on statuudile allutatud ning kehtib ainult Hollandi kohta.
Igal maal on oma p?hiseadus, nagu n?eb ette ka statuudi artikkel 42. Hollandi riigikorra s?testab Hollandi p?hiseadus, Hollandi Antillide riigikorra Hollandi Antillide konstitutsioon (Staatsregeling van de Nederlandse Antillen) ja Aruba riigikorra Aruba konstitutsioon (Staatsregeling van Aruba).
Hollandi p?hiseadus ning Antillide ja Aruba konstitutsioon on hierarhiliselt ühel ja samal tasemel. See, et Hollandi p?hiseadus Hollandi Antillide ja Aruba kohta ei kehti, ilmneb muuhulgas asjaolust, et Hollandi p?hiseaduses puuduvad s?tted Antillide ja Aruba kohta, ning statuudi artiklist 38.
F?deratiivne monarhia
[muuda | muuda l?hteteksti]Madalmaade Kuningriik on f?deratiivne monarhia. Ta on jagatud kolmeks oma valitsuse ja parlamendiga territoriaalseks osaks, mis moodustavad f?deratsiooni. Riigipea on Madalmaade kuningas.
Kuningriigi tasandil ei ole ellu kutsutud spetsiaalseid v?imuasutusi. Kuningriigi asutused on suuremalt jaolt Hollandi asutused. Nii s?testab Hollandi p?hiseadus ka nende asutuste ülesehituse, kuigi rangelt v?ttes kehtib Hollandi p?hiseadus ainult Hollandi kohta.
Hollandi asutuste domineeriv positsioon f?deratsiooni tasandil on s?testatud suurte erinevuste t?ttu Hollandi ja ülej??nud kahe maa vahel. N?iteks on Hollandil palju suurem elanike arv ja majanduslik t?htsus. See on p?hjendatav kas v?i Hollandi elanike arvu ja suure majandusliku t?htsusega. Seet?ttu ei nimeta Statuut maid mitte v?rdseteks, vaid v?rd?iguslikeks v?i v?rdv??rseteks (gelijkwaardig).
Holland on Euroopa Liidu t?isliige, Hollandi Antillid ja Aruba on Euroopa Liiduga assotsieerunud. Viimaste territoorium ei ole Euroopa Liidu territoorium, kuid nende kodanikud on Euroopa Liidu kodanikud.
Maad
[muuda | muuda l?hteteksti]- Holland on detsentraliseeritud unitaarriik, mille valitsus koosneb kuningast ja (Hollandi) ministrite n?ukogust. Rahvast esindavad Generaalstaadid, mis koosnevad esindajatekojast ja senaatoritekojast. Maa on jaotatud 12 provintsiks: Drenthe, Flevoland, Friisimaa, Gelderland, Groningeni provints, Limburgi provints, L?una-Holland, Overijssel, P?hja-Brabant, P?hja-Holland, Zeeland ja Utrechti provints. Provintsid on omakorda jaotatud valdadeks ja vesikondadeks (waterschap).
- Hollandi Antillid on m?ningate f?deratsiooni tunnustega detsentraliseeritud unitaarriik. Selle valitsus koosneb kuningast (keda esindab kuberner) ja (Antillide) ministrite n?ukogust. Rahvast esindavad staadid (mis erinevad Hollandi provintside staatidest). Hollandi Antillid jagunevad viieks saarealaks: Bonaire, Cura?ao, Saba, Sint-Eustatius ja Sint Maarten
- Aruba on tsentraliseeritud unitaarriik. Selle valitsus koosneb kuningast (keda esindab kuberner) ja (Aruba) ministrite n?ukogust. Rahvast esindavad Aruba staadid.
Kavandatavad riigi?iguslikud reformid
[muuda | muuda l?hteteksti]Kuningriigi asjade praegune riigi?iguslik korraldus on viimastel aastatel osutunud ebarahuldavaks. Varsti revideeritakse Madalmaade Kuningriigi statuuti.
Et saada selget ettekujutust, mida on tarvis muuta, on k?igil ülemeresaartel korraldatud rahvah??letused. Juba 2000 teatas saareala Sint-Maarten soovist saada maa staatus (status aparte) nagu Aruba. 10. septembril 2004 h??letas 59,5% Bonaire valijatest Hollandi Antillide kaotamise poolt ja otsesidemete poolt Hollandiga. Saareala Saba h??letas samasuguste otsesuhete poolt Hollandiga 1. oktoobril 2004. Cura?ao valijad h??letasid 8. aprillil 2005 status aparte poolt ja Sint-Eustatius samal p?eval "uut laadi" (nieuwe stijl) Antillide poolt.
Et referendumite tulemused langesid peaaegu t?ielikult kokku t??grupi Bestuurlijke en Financi?le verhoudingen Nederlandse Antillen (lühend BFV; 'Hollandi Antillide haldus- ja finantssuhted') ettepanekuga. See n?eb ette, et Hollandi Antillid kui maa kaotatakse, saarealad Cura?ao ja Sint-Maarten saavad maa staatuse ning Bonairest, Sabast ja Sint-Eustatiusest saavad nn kuningriigisaared. Ette on n?htud asutada ka t?eline kuningriigiparlament, mis hakkab kontrollima kuningriigi valitsust, kuningannat ja riigi ministrite n?ukogu (kuningriigi ministrite n?ukogu).
17. septembril 2005 pidas haldusreformiminister Alexander Pechtold tulevaste riigi?iguslike reformide üle n?u k?ikide Hollandi Antillide saartega. Lepiti kokku, et juba 2005. aasta l?pul peetakse ümarlauan?upidamine (Ronde Tafel Conferentie, lühend RTC). Sellel pidi arutatama mitte ainult riigi?iguslikke reforme, vaid ka finantse, majandust, ?igusj?relevalvet ja t?husat haldust.
21. oktoobril 2005 s?lmiti p?rast raskeid l?bir??kimisi Hollandi ja Hollandi Antillide vahel p?hijoonte lepe (Akkoord op Hoofdlijnen). Selles leppes on muuhulgas ette n?htud, et Hollandi Antillid peavad muutuma Hollandile finantsiliselt l?bipaistvamaks.
Esimene ümarlauan?upidamine leidis aset 26. novembril 2005. Lepiti kokku, et Holland kustutab Hollandi Antillide v?lad tingimusel, et Antillid tagavad t?husa eelarve ja v?ldivad uusi v?lgu. Uute riigi?iguslike suhete j?ustumise esialgseks t?htajaks m??rati juuli 2007, kuigi minister Pechtoldi arvates on see liiga vara. Uued n?upidamised peetakse m?rtsis 2006, juulis 2006 ja jaanuaris 2007. L?ppn?upidamist ei ole veel kavandatud.
V?im
[muuda | muuda l?hteteksti]Madalmaade Kuningriigi statuut s?testab Kuningriigi v?imkonna ja kutsub ellu organid selle v?imkonnas olevate asjade eest hoolitsemiseks.
V?imkond
[muuda | muuda l?hteteksti]Statuudi j?rgi kuuluvad Kuningriigi v?imkonda:
- Kuningriigi iseseisvuse s?ilitamine ja kaitse
- madalmaalasus (het Nederlanderschap, Madalmaade Kuningriigi kodakondsus)
- Kuningriigi ordenite ning lipu ja vapi s?testamine
- laevade lipumaa s?testamine ning navigatsioonin?uete seadmine Kuningriigi lippu kandvatele merelaevadele, v?lja arvatud purjelaevad
- j?relevalve ja üldreeglite kehtestamine madalmaalaste maale lubamise ja maalt v?lja saatmise kohta
- üldiste tingimuste seadmine v?lismaalaste maale lubamise ja maalt v?lja saatmise kohta
Kuningriigi v?imkonda v?idakse arvata ka teisi asju.
Statuudi artikkel 43 s?testab, et fundamentaalsete inim?iguste ja vabaduste tagamine, ?iguskindlus ja halduse t?husus on Kuningriigi asjad.
Kuningriigi valitsus
[muuda | muuda l?hteteksti]Kuningriigi valitsuse all m?eldakse kuningat ja Kuningriigi ministrite n?ukogu.
Hollandi kuningas on ka kogu kuningriigi kuningas ning Hollandi Antillide ja Aruba kuningas. Viimastes esindab teda kuningas. Kuningas juhib Kuningriigi valitsust. Ta on Kuningriigi suver??nne riigipea.
Kuningriigi Ministrite N?ukogu koosneb Hollandi ministrite n?ukogust pluss maadevalitsuste poolt nimetatud volitatud ministritest. Kuningriigi ministrite n?ukogu poolt v?lja antud seadusi nimetatakse kuningriigi seadusteks (rijkswet). Kuningriigi seadus on n?iteks kodakondsusseadus (Rijkswet op het Nederlanderschap). Hollandi Antillide v?i Aruba volitatud ministril on ?igus esitada Generaalstaatide Teisele Kojale kuningriigi seaduseeln?u.
Kuningriigi seadusandja
[muuda | muuda l?hteteksti]Kuningriigi seadusandja koosneb (Hollandi) Generaalstaatidest ja Kuningriigi valitsusest. Statuudi artiklid 15, 16 ja 17 annavad teatava osaluse Hollandi Antillide ja Aruba staatidele.
Riigin?ukogu
[muuda | muuda l?hteteksti]Kuningriigi Riigin?ukogu koosneb (Hollandi) Riigin?ukogust, millele lisandub Hollandi Antillidelt ja Arubalt kummaltki üks liige, kelle nimetab kuningas koosk?las vastava maa valitsusega.
?igusem?istmine
[muuda | muuda l?hteteksti]
Hollandis arutatakse kohtuasju esimeses astmes 19 esimese astme kohtus (rechtbank). Otsuse saab edasi kaevata ühesse teise astme kohtutest (gerechtshof). Hollandi Antillidel ja Arubal on ühine kohus (hof van justitie), mis arutab k?iki kohtuasju esimeses ja teises astmes. Viie teise astme kohtu ning Hollandi Antillide ja Aruba ühise kohtu otsuseid saab kassatsiooni korras edasi kaevata Madalmaade K?rgele N?ukogule (ülemkohtule). K?rge N?ukogu otsused saavad ?iguse allikaks k?igis kolmes Kuningriigi maas s?ltumata sellest, millist maad kohtuasi puudutab.
Samasooliste abielu
[muuda | muuda l?hteteksti]Ei Hollandi Antillide ega Aruba tsiviilkoodeks ei tunnista samasooliste abielu. Kui Charlene Obuder ja Ester Lamers, kes abiellusid Rotterdamis, tahtsid Arubal registreerida oma abielu, said nad teada, et see pole Arubal v?imalik. Nad kaebasid selle otsuse edasi kantonikohtunikule. Kohtunik juhindus oma otsuses Madalmaade Kuningriigi statuudi artiklist 40, mille kohaselt k?ik "autentsed aktid" kehtivad kogu Kuningriigis. Abielu on kohtuniku arvates akt ning j?relikult tuleb seda Arubal tunnustada. Aruba v?imud kaebasid selle otsuse edasi. Ka Hollandi Antillide ja Aruba ühine kohus andis abielupaarile ?iguse. Aruba valitsus teatas siiski kassatsioonikaebuse sisseandmisest.
Aruba N?ukogu (Raad van Advies) arvates tuleb Hollandis s?lmitud abielu era- ja tsiviil?iguslikult tunnustada, sest tegemist on Hollandis kehtiva abieluga. Aruba justiitsminister Croes ei kavatse samasooliste abielu tunnustada. Samal meelel on Antillide peaminister Ys.
Hollandi justiitsminister Donner küsis Madalmaade K?rgelt N?ukogult m?iste "akt" (akte) definitsiooni. Ka K?rge N?ukogu m??ratleb abielu aktina. Seega v?ib olla peaaegu kindel, et tulevikus hakatakse samasooliste abielu tunnustama ka Hollandi Antillidel, kuigi seal selliseid abielusid ei hakata s?lmima.
Cura?aol on varem esinenud samalaadne juhtum. Seal lükkas kohtunik paari n?udmise protseduurireeglite rikkumise t?ttu tagasi. Sisuliselt ei ole samalaadset asja Hollandi Antillidel seni arutatud.
Elamaasumise lubamise reeglid
[muuda | muuda l?hteteksti]Nii Hollandi Antillid kui ka Aruba esitavad tingimusi Euroopa madalmaalastele, kes tahavad sinna elama asuda. Holland aga ei esita antilllastele ja arubalastele, kes tahavad sinna elama asuda, mingeid tingimusi, sest see pole juriidiliselt v?imalik. Antilllased ja arubalased on Euroopa Liidu kodanikud ja neil on vaba sissep??s k?ikidesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Ei Antillid ega Aruba ei ole Euroopa Liidu liikmed, mist?ttu neil pole kohustust Euroopa Liidu kodanikke sisse lasta.
Minister Rita Verdonk t??tab alates 2005. aasta algusest v?lja reegleid, mis v?imaldaksid Hollandi Antillidelt ja Arubalt p?rit probleemsete noorukite tagasisaatmist. Aasta alguses kinnitasid ministrid Rita Verdonk ja Alexander Pechtold Generaalstaatide Teisele Kojale, et pole juriidilisi takistusi Hollandi Antillidelt ja Arubalt p?rit probleemsete noorukite tagasisaatmiseks.
Probleemi olemus
[muuda | muuda l?hteteksti]Probleem seisneb selles, et on olemas Madalmaade kodakondsus (Nederlandse nationaliteit). Kuningriigi Madalmaalasuse seaduse (Rijkswet op het Nederlanderschap) j?rgi on antilllased ja arubalased madalmaalased (kodanikud). Holland ei saa neid kodakondsusest ilma j?tta, sest tegemist ei ole Hollandi, vaid Madalmaade Kuningriigi kodakondsusega ning selleks on tarvis Hollandi Antillide ja Aruba n?usolekut.
Vastastikkus
[muuda | muuda l?hteteksti]Minister Rita Verdonk v?idab siiski, et antilllasi maalt v?lja saata on juriidiliselt v?imalik. Kui Hollandi Antillid ja Aruba esitavad sinna Hollandist elama asuda tahtjatele tingimusi, siis v?ib analoogiliselt k?ituda ka Holland.