Tegevusfilosoofia ehk teofilosoofia on filosoofia valdkond, mis uurib peamiselt inimeste tahtlikke liigutusi.
Tegevusfilosoofia küsimuste seas on:
- mille poolest erineb tegu liigutusest, mis ei ole tegu?
- mille poolest erineb kavatsuslik tegu teost, mis ei ole kavatsuslik?
Ajalugu
[muuda | muuda l?hteteksti]Aristoteles vaatles "Nikomachose eetika" III raamatus tegu ja eesm?rki.
Thomas Reid pühendas sellele temaatikale raamatu "Essays on the Active Powers of Man" (1788).
Analüütilises filosoofias k?sitles tegevusfilosoofia probleeme esimesena Gilbert Ryle raamatus "The Concept of Mind" (1949). Ta polemiseeris vaatega, mille j?rgi tegude puhul on mittevaadeldavad vaimuaktid keha liigutuste p?hjused. Ryle'i j?rgi on kavatsused, naudingud, vihkamised ja muud vaimsed protsessid vaadeldavad toimija tegutsemise vaatlemise k?igus, need on tegutsemise karakteristikud, mitte p?hjused. Me ei vaatle mitte seda, et tahe p?hjustab lihaste kokkut?mbumise ja selle tulemus on mingi liigutus, vaid seda, mida toimija teeb v?i proovib teha. Suuresti just v??rarusaam teost ongi Ryle'i j?rgi esile kutsunud v??rarusaama vaimust.[1]
Aastal 1953 ilmus Ludwig Wittgensteini raamat "Filosoofilised uurimused", mis avaldas m?ju ka tegevusfilosoofiale.
Elizabeth Anscombe'i raamat "Intention" pani alguse tegevusfilosoofiale kui omaette valdkonnale. Anscombe on tugevalt m?jutatud nii Ludwig Wittgensteinist kui ka Aristotelesest. Aristotelese eeskujul r??kis ta n?iteks praktilisest m?istusest, praktilisest süllogismist, praktilisest teadmisest, eesm?rkide kesksusest tegude juures, soovist ja soovimisest, inimestest kui loomadest, vormist ja loomusest.[2]
Anscombe'i raamatu m?jul ilmus hulk publikatsioone (sealhulgas "v?ikesed punased raamatud"), mille autorid Wittgensteini ja Anscombe'i eeskujul ründasid vaateid, mis sarnanesid nende vaadetega, mida Ryle ründas. Tegevuse m?istmiseks keskenduti (erinevalt Anscombe'ist) sellele, mida tavakeeles saab ?elda teo, motiivide, kavatsuse, soovide, seletuse jne kohta, (tavakeelefilosoofia). V?ideti, et kuna vaimuseisundid (uskumus, soov, kavatsus) on oma objektidega seotud m?isteliselt, mitte empiiriliste seaduste kaudu, siis nad ei saa olla nende p?hjuseks. See et toimija toimis kavatsuslikult mingil p?hjendil, ei t?henda, et see p?hjend p?hjustas tema teo. Toimija pelka k?itumist ja tegutsemist ei saa eristada selle j?rgi, et tegutsemise p?hjustasid p?hjendid. Tegu ei ole v?imalik m?ista loodusteaduslikult, vaid ainult eetika, juura ja igap?evase ühiskondliku elu m?istetes, millest toimija ise aru saab. Frederick Stoutlandi (2011:7) hinnangul olid need publikatsioonid "liiga sageli puudulike argumentidega, filosoofiliselt lahjad ja alternatiive mitte arvesse v?tvad", kuid sisaldavad valgustavaid k?sitlusi seisundi, t?ideviimise, kavatsuse ja soovi kohta (2011:6–7).[3]
Olulised on ka John Langshaw Austini t??d ("A Plea for Excuses", "Three Ways of Spilling Ink" jt. Georg Henrik von Wright kirjutised tegevusfilosoofiast on m?jutatud Ludwig Wittgensteinist. Ta eitas Carl Hempeli katva seaduse mudeli rakendatavust kavatsuslikule teole. Frederick Stoutlandi (2011:12, m?rkus 22) hinnangul on tema positsioon "subtiilne, loov, filosoofilisest ortodoksiast vaba ning m?rkimisv??rselt m?tlemapanev ja ?petlik.[4]
Carl Hempeli ja tema j?rgijate meelest tuli tegusid, nagu k?ike muudki, seletada katva seaduse mudeli j?rgi: seadusesarnase empiirilise üldistuse abil, mis seob seletatava n?htuse seda tekitavate tingimustega. üks n?htus seletab teist, kui m?ni empiiriline seadus katab m?lemad, st normaalsetel tingimustel j?rgneb esimese igale eksemplarile m?ni teise eksemplar. "p p?hjustab t-d" t?hendab, et normaalsetel tingimustel j?rgnevad p-tüüpi sündmustele seaduse kohaselt t-tüüpi sündmused. Teo puhul see t?hendab, et kui toimija uskumus ja soov seletavad tema tegu, siis see seletus p?hineb empiirilisel üldistusel, mis seob toimija uskumuse ja soovi sisu mingitel asjaoludel neil asjaoludel sooritatava teo liigiga. See mudel seostab selle, et toimijal on p?hjend teatud teo jaoks, sellega, et see p?hjend p?hjustab selle teo, nii: üldistused, mis seovad toimija uskumuste ja soovide sisu tegudega, mille jaoks need on tema p?hjendid, on ka empiirilised seadused, on ühtlasi empiirilised seadused, mille t?ttu need uskumused ja soovid seletavad ja p?hjustavad tema tegusid. Sellele mudelile tekitab raskusi asjaolu, et vajalikku tüüpi t?eseid empiirilisi üldistusi leidub harva. Isegi kui esitada lisatingimus, et üldistused k?ivad ainult m?istusp?rase tegutsemise kohta, j??b arvestamata, et tegu v?ib j??da tegemata, sest miski takistab seda, toimija m?tleb ümber jne. Nende asjaolude arvessev?tmine muudaks aga seaduse mitteempiiriliseks, sest uute ad hoc lisaklauslite v?imalus muudaks seaduse ümberlükkamatuks.[5]
Aastal 1963 ilmus Donald Davidsoni v?ga m?jukas artikkel "Teod, alused ja p?hjused", millele j?rgnesid teised tema samateemalised artiklid. Davidson oli aastaid tegevusfilosoofia keskne kuju. Ta integreeris Wittgensteini koolkonna, eriti Anscombe'i vaated Hempeli koolkonna vaadetesse. Anscombe'i eeskujul asetas ta tegevusfilosoofia keskmesse kavatsusliku teo. Ta n?ustus sellega, et teod on sündmused, mille osad v?ivad olla üksteisest ajaliselt ja ruumiliselt lahus, ning sellega, et teol v?ib olla mitu kirjeldust, millest m?ne all ta on kavatsuslik, teiste all mitte. Seet?ttu ei ole kavatsuslikkus teo omadus. Ansombe'i eeskujul eristas ta ka psühholoogilisi seletusi propositsionaalsete hoiakute kaudu seda tüüpi seletustest, mida kasutatakse füüsikas ja keemias. Samuti leidis ta Anscombe'i eeskujul, et teo seletamine p?hjendi kaudu on selle ümberkirjeldamine, mis paigutab selle tuttavasse mustrisse, inimesel on oma tegude ja p?hjendite suhtes esimese isiku autoriteet, mis ei p?hine introspektsioonil, ja uskumused, soovid, kavatsused jne ei ole aju, vaid toimija seisundid ning nende sisud on tegudega m?isteliselt seotud. Davidson püüdis ühitada seletuse tuginemist p?hjuslikkusele asjaoluga, et teo seletamine on selle ümberkirjeldamine, mis paigutab selle tuttavasse mustrisse. Ta v?itis, et kavatsusliku teo seletus peab sisaldama p?hjuse m?istet, sest muidu r??gitakse ainult sellest, mida ja kuidas tehti, mitte miks seda tehti. Selleks tuleb viidata p?hjuslikult m?jusatele sündmustele. Teo iga eduka seletuse tuum on Davidsoni j?rgi toimija soovile ja uskumusele, mis on tema teo esmane alus. Kui toimijal ei ole ainult p?hjend toimimiseks, vaid ta ka toimib selle p?hjendi t?ttu, siis tal peavad olema ka asjakohane soov ja uskumus, mis tema toimimist p?hjuslikult seletavad. Davidsoni j?rgi ei saa olla tegu, millel selline seletus puudub. Davidsoni j?rgi k?ib see esmajoones toimija liigutuste kohta, mis on keha kavatsuslikud liigutamised ainult juhul, kui neid p?hjustavad soov ja uskumus, mis on tema p?hjendid selle tegemiseks, mida ta teeb. Liigutades kavatsuslikult oma keha, kutsub toimija esile tulemused, mis k?ivad teo edasiste kirjelduste alla. Tavakeelefilosoofide loogilise seose argumendi j?rgi ei saa tegude p?hjendid tegusid p?hjustada, sest soovid ja uskumused on tegudega, mille p?hjendid nad on, loogilises seoses. Davidson küll m??nis seda loogilist (m?istelist) seost, kuid vastas, et p?hjuslik seos on konkreetsete sündmuste vahel ning kirjeldused seda ei m?juta. Davidson eitas aga uskumuste ja soovide p?hjuslikku seost tegudega, sest need ei ole sündmused, vaid seisundid. Küll aga esinevad uskumused ja soovid p?hjuslikes seletustes, mis ei seo mitte sündmusi, vaid seisundeid, fakte ja olukordi. Need seletused peavad olema seostatud sündmusega, mis on tegutsemise suhtes p?hjuslikult m?jus. See v?ib olla uskumuse v?i soovi muutus, uskumuse v?i soovi omandamine, p?hjenditega mitte seotud sündmus v?i isegi sündmus, millest toimija ise ei tea. Davidson pidas p?hjuslikkust nomoloogiliseks: kui p p?hjustab t, siis on olemas range deterministlik seadus, mis seob p m?nda kirjeldust t m?ne kirjeldusega. Katva seaduse mudelist erineb see selle poolest, et seadus ei pruugi neid sündmusi siduda nende kirjelduste all, milles neist r??gitakse. Sellised ranged seadused saavad Davidsoni meelest olla ainult füüsikas, sellep?rast on p?hjuslikult seotud sündmustel füüsikalised kirjeldused ja nad on füüsikalised (aga uskumused ja soovid ei ole füüsikalised).[6]
T?nap?eval pooldab enamik tegevusfilosoofe Davidsonilt alguse saanud teo "standardlugu". Tavaliselt peetakse Davidsoni selle pooldajaks, aga sellel on mitu versiooni, millest m?ned lahknevad Davidsoni vaadetest m?rgatavalt. K?ik versioonid v?idavad, et toimija tegutsemine koosneb sündmustest, mis on tema liigutused, mida seletatakse uskumuste ja soovidega, mis on tema tegutsemise p?hjendid. M?ned versioonid loobuvad m?nest Davidsoni teesist m?ne Anscombe'i teesi kasuks.[7]
ühe versiooni j?rgi pole t?htis, kas ?elda, et ühel teol on mitu kirjeldust, v?i ?elda, et igale kirjeldusele vastab eri tegu.[7]
M?ned versioonid sarnastavad teo seletust loodusteadusliku seletusega. Tavaliselt v?idetakse sel juhul, et uskumused ja soovid seletavad tegusid sellep?rast, et uskumuse v?i soovi omandamine on p?hjuslikult m?jus sündmus. Lisaks v?idakse v?ita, et need sündmused p?hjustavad tegusid sellep?rast, et nad on füüsikalised. See v?ib viia füsikalistliku vaateni, et uskumused ja soovid realiseeruvad ajuseisunditena ning nende p?hjuslikku m?jusust seletab füüsika. (Siin tekib ka mentaalse p?hjustamise probleem.) Seevastu Davidsoni teooria n?uab, et ühel teo oleks mitu kirjeldust. Davidsoni j?rgi v?ib uskumuse v?i soovi omandamist küll seostada uskumust ja soovi p?hjuslikult seostavad, kuid seostatav sündmus v?ib olla uskumusest ja soovist erinev ja v?ib olla sündmus, millest toimija ei ole teadlik. Davidsoni j?rgi ei ole sündmused p?hjuslikus seoses sellep?rast, et nad on füüsikalised, vaid nende p?hjuslikust seosest j?reldub, et neid katab m?ni füüsikaline seadus. Davidson oli küll seisukohal, et vaimne kaasub füüsikalisega, eitas ta seda, et füüsikaline seletab vaimset, vaid v?itis lihtsalt, et vaimsest erinevusest j?reldub füüsikaline erinevus, aga mitte ümberp??rdult. Vaimsed seisundid ei ole ajuseisundid.[8]
M?ned standardloo pooldajad leiavad, et Davidson ei seleta piisavalt kavatsust, ning r?hutavad kavatsuse erilist kohta teo juures. Michael Bratman v?idab, et kavatsused erinevad uskumustest ja soovidest selle poolest, et nad aitavad toimijal oma tegusid koordineerida. Need pole mitte lihtsalt praktilise m?tlemise tulemused, vaid püsipunktid, mis aitavad praktilise m?tlemise struktuuri m??rata. David Velleman v?idab, et p?hjuslik seletus uskumuste ja soovide kaudu v?ib olla piisav mittet?isv??rtuslike tegude puhul, üldjuhul on aga tarvis keerulisemat teooriat selle kohta, kuidas toimija kavatsused on seotud tema teadmisega sellest, mida ta teeb. Ta v?idab, et eesm?rk teada, mida tehakse, on teole konstitueeriv.[9] Stoutlandi (2011:14) arvates tekitavad sellised lisandused ületamatuid raskusi p?hjuse m?iste rakendamisel tegude seletustes.
Standardloo k?igi versioonide puhul tekib see raskus, et nad ei ütle, milles seisneb sündmuste p?hjustamine ?igel moel (nii et see oleks t?esti teo p?hjustamine, mitte lihtsalt sündmuse (liigutuse) p?hjustamine; n?iteks v?ib m?ni inimese uskumus p?hjustada m?ne sündmuse selle kaudu, et ta teeb inimese n?rviliseks). Frederick Stoutland (2011:13) leiab, et see probleem on Davidsoni raamistikus lahendamatu, Anscombe'i raamistikus see aga üldse ei teki, sest iga toimija saab teo ja pelkade liigutuste vahel ise vahet teha, ja kuigi teiste toimijate puhul v?ib see vahetegemine olla raske, ei ole p?hjustamise teooriatest selles abi.[9]
Viited
[muuda | muuda l?hteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda l?hteteksti]- Frederick Stoutland. Anscombe's Intention in Context. – Anton Ford, Jennifer Hornsby, Frederick Stoutland (toim). Essays on Anscombe's Intention, Harvard University Press 2011.